Mida meeles pidada, kui tööga seotud sõitudeks kasutatakse oma isiklikku sõiduautot
Kui tööalasteks sõitudeks soovitakse kasutada isiklikku sõiduautot ja selle eest hüvitist saada, siis on rida tingimusi, mida tuleb silmas pidada.
Kellele saab hüvitist maksta?
Hüvitist saab maksta ametnikule, töölepinguga töötajale ja juriidilise isiku juhtimis-või kontrollorgani liikmele. Võlaõigusliku lepingu alusel töötavale isikule või äriühingu omanikule maksuvaba hüvistist maksta ei saa.
Kuidas peab olema sõiduk vormistatud?
Sõiduauto, mille eest hüvitist makstakse ei tohi olla tööandja omanduses ega valduses. Isik, kes soovib hüvitist saada, peab tõendama sõiduki kasutusõigust, näiteks on fikseeritud sõiduki registreerimistunnistusel või omab volikirja.
Missugused dokumendid peab vormistama hüvitise maksmiseks?
Hüvitise maksmiseks peab olema vormistatud tööandja kirjalik otsus, käskkiri või korraldus, milles näidatakse hüvitist saava isiku andmed, hüvitise suurus ja sõidu kuupäev või periood, mille jooksul tehtud sõite hüvitatakse. Kirjalikule otsusele lisatakse sõiduauto kasutamisõigust tõendava dokumendi koopia. Otsuse võib teha ka pikema perioodi kohta kui üks kalendrikuu.
Kas sõidupäeviku pidamine on kohustuslik?
Õigus maksuvaba hüvitise saamiseks on vaid siis, kui tööga seotud sõitude kohta peetakse arvestust ehk sõidupäevikut. Sõidupäevik peab sisaldama sõiduautot kasutava isiku andmeid, sõiduauto riikliku registrimärgi andmeid, läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäitu iga töösõidu korral ning sõidu kuupäeva ja eesmärki iga sõidu korral. See, millisel kujul sõidupäevikut peetakse, nt kas paberil või elektrooniliselt, ei oma tähtsust – oluline on, et see sisaldaks eelnimetatud andmeid.
Kui suur on igakuine maksuvaba hüvitis?
Sõidupäeviku alusel saab hüvitada tööga seotud sõite kuni 30 senti kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot ühes kalendrikuus tehtud sõitude eest.
Kas hüvitist saab maksta summeeritult?
Hüvitist saab maksta töötajale ka summeeritult ehk ühes kalendrikuus kassapõhiselt rohkem kui 335 eurot, kuid on oluline, et ühe kuu kohta ei arvestataks hüvitist üle ettenähtud piirmäära.
Kuidas toimida juhul, kui ettenähtud piirmäärasid ületada?
Piirmäärasid ületav hüvitise summa loetakse erisoodustuseks. Kui kalendrikuu kohta tuleb arvestusliku hüvitise summa suurem kui piirmäär, siis arvestatakse erisoodustus iga kuu kohta eraldi ja erisoodustus tuleb deklareerida selles kuus, millal hüvitise väljamaksmine toimus.
Kas hüvitist saab maksta tulevaste perioodide eest?
Hüvitist ei saa maksta tulevaste sõitude eest, vaid ainult juba tehtud sõitude eest.
Kas sõidupäevikut pidamata on õigus hüvitist maksta?
Kui isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist makstakse ilma arvestust pidamata, siis on väljamakse näol tegemist palgatuluga, millega kaasneb maksukulu vastavalt seaduses ettenähtud määradele.
Kas hüvitist võib küsida mitmelt tööandjalt?
Füüsiline isik võib arvestuse olemasolu korral saada maksuvaba hüvitist ka mitmelt tööandjalt, sealjuures rakendatakse 335 eurost ülempiiri iga tööandja kohta eraldi. Hüvitis sisaldab kõiki auto tavapärase kasutamisega seotud kulutusi (sh kütus, kindlustus, remondikulud jne), välja arvatud parkimistasu.
Allikas: Maksu-ja Tolliamet
